4.3. Sisdoalut jahkeluohkáin 3-4

Oahppi beassá vásihit man viiddis lea duodjesuorgi ja man viidát dasa sáhttá ovttastahttit eará oahppoávdnasiid.

Oahppi ohppá vásihit atnuduoji mearkkašumi beaivválaš eallimis ja mo dárbu bohcciidahttá atnuduoji duddjoma. Oahppi galgá maid beassat oaidnit ja vásihit ávnnasteami ja vejolašvuođa mielde ieš searvat ávnnasteapmái: viežžat osttuid/bárkkuid, vuoššat daid ja vejolaččat ostet/bárket, navildit, neaskit, ja sáltet/fuolahastit gápmasiid ja náhkiid. Vejolašvuođa mielde oahppái galgá láhčit dili oaidnit ja/dahje vásihit mot gárvet náhkiid ja gápmasiid goarrunmuddui. Oahppit galget dovddiidit máŋggalágan duodjái ja duddjomii gullevaš dadjanvugiid ja tearpmaid

Dipmaduojis hárjehallat gieđain ja mášeniin goarrut, njuikkuhit ja/dahje čuoldit, gođđit, bárgidit, ruvdet/šnjirret ja/dahje lohtat, diehppat ja duhppet. Váldoávdnasat leat láđđi,sisti, hearvabáttit, bummoltiŋga, ulloláigi/bummolláigi, ullu ja eará heivvolaš ávdnasat.

Sisteduodji álggáhuvvo suorbmagoađi goarrumiin. Das maŋŋá oahppi sáhttá goarrut omd. árbevirolaš sisteseahkaža dahje nállogoađi.

Dutkat makkár ivnnit, ornamentihká ja hervenvuogit leat dujiin iežas sogas, guovllus ja vejolašvuođa mielde eará guovllus.

Oahppit hárjehallet gieđain goarrut ja ohppet šalmmastit, sággat,njađistit/stágget (harsia),čađačađa- ja badjelsávnjji goarrut ja guohpat.

Oahppit geavahišgohtet goarrunmášiinna, ja ohppet dovdat mášena osiid ja mášensávnjjiid: njuolggosávdnji, njunnesuorránsávdnji, dietnun.

Sii ohppet minstara geavahit ja hervet duoji gieđain dahje goarrunmášiinnain.

Njuikkuheamis/ čuoldimis oaidná mot suohpput čuožžamiid ja dáiddu mielde ieš maid beassa geahččaladdat suohpput. Beassá guorahallat iežas soga ja guovllu njuikkuhan- ja čuolddamálliid ja fuobmát earohusaid dain omd. eará guovlluid ektui.

Bargoreaidduin njuikkun ja geahpa šaddet oahpisin. Oahppi oahppá njuikkuheami vuođđoáššiid ja njuikkuha omd. girjemearkka, boahkána dahje čoavddabátti. Oahppit ohppet gođđima vuođđoáššiid: čalmmiid rahkadeami ja gođđosa heaitima. Dasa lassin oahppi bargá muhtin duoji ođđasit adnon ávdnasiin ja sáhttá máhtu ja vejolašvuođa mielde ovttastahttit iežas duojis visot ovdal namuhuvvun ávdnasiid ja duddjonvugiid.

Garraduojis mihtideapmi ja sárgun deattuhuvvojit juohkelágan duddjomis. Luonddu ávdnasiid ávnnasteapmi lea lunddolaš oassin oahpahusas. Duddjonfáttáid sáhttá viežžat sápmelaš ealáhusain ja kultuvrras omd. guolásteamis, meahccebivddus, boazodoalus, johtinvugiin ja ássamis. Miniatyramálle duddjon lea okta vuohki čađahit oahpahusa omd. bealljegoahti smávva minsttarin (sáhttá viiddiduvvot siidan), skohter, reahka, fanas, buođđooarjuolggit ja eallifiguvrrat. Eará ovdamearkkat dujiin sáhttet leat: diibmu, loddebiebmanfiellu, čoarvečuojanas, nállogoahti, konvaluhtaraban, seahkagiddejeaddji ja ruovdeeallifiguvrrat.

Dujiid bokte oahppi hárjehallá geavahit reaidduid ja doahpagiid duddjot garraávdnasiiguin. Muorraduojis oahppái šaddá oahpisin omd. niibbiin vuollan, sahen, mihtideapme ja viŋkela geavaheapme, heavvalastin, fiillen, fiillu buhtisteapme, ruvven sáttobáhpáriin, spiikkára dearpan, veahčira geavaheapme, bovrren beaŋkabovrramášeniin, liimma geavaheapme spigerlaktagis, málen, láhkken ja málagustta bassan.

Metálladuojis sáhttá oahppi oahpásnuvvat omd. streaŋgga, dipma metálla sahámii ja čuohppamii, máhccumii ja fiillemii.

Čoarve- ja dákteduojis oahppi oahpá omd. sahet ruovdesaháin, bovrret beaŋkabovrramášeniin, liktet ruvvenmášeniin ja sáttobáhpáriin. Čorvviid sturrodagas boahtá ovdan, makkár bohccos lea makkárge čoarvi. Garraduoji duddjon sáhttá leat fysalalaččat lossat unnimusaide. Sidjiide sáhttá jurddašit dakkáraš dujiid, mas čoarvvi dárbbaša vaikke dušše botket ja bohkat. Sáhttá jurddašit rahkadit omd. čuojanasaid dahje boaluid čoarvvis. Boalu sáhttá duddjot hui álket dahje hui váddát ja hui čábbisin.

4.4. Sisdoalut jahkeluohkáin 5-6

Guovddáš sisdoallu lea jahkeluohkáin 1-4 ohppojuvvon dáidduid čiekŋudeapmi ja oahppi viggamuš guhkesáiggeduddjomii ja iežas bargoplána dahkamii ja čuovvumii.

Oahppit oahpásnuvvet báikkálaš duojáriiguin. Sii sáhttet oahpásnuvvat duodjeárbái maiddái virtuálalaččat dahje oahppotuvrrain museain, čájáhusain, duodjegávppiin ja girjerádjosis. Vejolašvuođaid mielde sii ohppet dovdat iešguđege guovllu duodjeárbbi ja hervenvugiid - ja geavahit daid inspirašuvdnan iežaset duojis.

Goarrumis oahppi sáhttá omd. ieš hutkat gáktelagan biktasa, mainna son čiekŋuda dáidduidis mihtideapmái, minstara rahkadeapmái/heiveheapmái, vádjamii ja goarrumii. Sutnje šaddet oahpisin doahpagat dego dearistit, deaddin, doarran, holben jno.

Oahppi oahpásnuvvá sistti dikšumii. Son oahppá bárkku ja osttuid viežžat ja vuoššat. Ávnnasteami bokte son oahppá atnit árvvus ávdnasiid ja seastit daid. Son oahppá iešguđegelágan sávnnjiid goarrut áimmiin, nu ahte geavaha suotnaárppu omd. sággat, badjelsávdnji, guohpat, njallut.

Oahppi oahpá dovdat iešguđetlágan árbevirolaš hervenvugiid, ja son oahpahallá hervet liinni/ láđđi omd. láiggiin, datneárppuin dahje bearraliin ja/dehe hearvabáttiiguin ja roncciiguin.

Gođđimis oahppi oahpá jorggu čálmmi, čalmmiid geahpideami ja lasiheami. Heahkkalastimis son oahpá bisttevaš čalmmi beallestoalppu ja stoalppu. Oahppi oahpá maiddái čuovvut čálálaš rávvagiid heahkkalastimii dahje gođđimii.

Oahppi oahpá dovdat bárggežiid ja bárgiidit daid omd. diehpát, bárgidit, ruvdet, šnjirrehit.

Dasa lassin sáhttá liidnái deaddit govaid, veadde- dahje bearaldujiid dahkat, duhppet duhppennáluin dahje sáibbuin, čatnat dolgevuokkaid, riessut liinni, káret ullu ja batnit láiggi ja geahččalit gákkesmuorain gođđit.

Oahppi oahpá maiddái divvut bieđganan biktasiid: stohppet suohkuid, duokŋat ráiggi ja njađđit boaluid. Oahpahusas fuomášahttit maiddái ávdnasiid ođđasit atnima, ja duddjot ođđasit adnon ávdnasiin.

Maiddái garraduojis guovddážis lea jahkeluohkáin 1-4 ohppojuvvon dáidduid čiekŋudeapmi ja oahppi viggamuš guhkesáiggeduddjomii ja iežas bargoplána dahkamii ja čuovvumii. Omd. bargobiergasiid geavaheapmi ja fuolaheapmi, muora sojaheapmi ja laktagat ja gižaldagat, vanera ja muora oktiiheivvolašvuohta, vissirmuora geavaheapmi ja metálla iešvuođat ja ávnnasteapmi (bákkuheapmi) šaddet eanet oahpisin. Duodjeevttohusat, main dáid dáidduid sáhttá garraduojis čiekŋudahttit leat: dolgevuoggaskáhppu, boalut, hearvačikŋa, čoavddagilkor, čoarve- gazza- ja dákte čuojanasat, siste-čoarvečikŋa ja dolgevuokkaid gárvvisteapmi. Oahpaheaddji berre vihkkedallat oppalaš doaibmanmálle garraduojis: Oahpahago son eanáš dakkár doaibmavugiid, maid sáhttá dahkat stuorra ja divrras mašiinnaid haga giehtabargun ja man ollu dorvvasta mašiinnaid veahkkái. Goit 1-6 luohká oasil berrešii leat giehtabargu guovddážis.

Oahppit oahpahallet dokumenteret iežaset plánaid ja duddjonproseassaid sánálaččat ja visuálalaččat. Diehto- ja gulahallanteknologiija sáhttá leat oassin dieđu háhkamis, ideaid ohcamis, plánemis ja dokumenteremis. Oahppit oahpahallet maiddái geavahišgoahtit mihtuid ja minsttariid. Oahppit dutket materiálaid iešvuođaid ja dábalaš mášeniid doaibmanprinsihpaid. Sii oahpásnuvvet kodema bokte čađahuvvon doaimmaide omd. elektronálaš goarrunmášeniid sákkaldágaid koden