Valinnainen kuvataide saameksi

Válljenvuloš govvadáidagis

Vuođđooahpahusa válljenvuloš oahpuid oktasaš bargun lea čiekŋudit

oahppama, viiddidit oahpuid ja nannet joatkkaoahppomáhtu. Válljenvuloš oahput fállet oahppiide vejolašvuođa doalvut ovddos máhtuset iežaset beroštumi guvlui. Válljenvulošvuohta doarju lohkanmotivašuvnna ja lasiha válljemiid dahkama dáidduid.

Dáidda- ja dáidoávdnasiid válljenvuloš diimmut

Stáhtaráđi ásahusas jahkeluohkáide 1–6 ja jahkeluohkáide 7–9 čujuhuvvo guhtiige dáidda- ja dáidoávdnasii (musihkka, govvadáidda, duodji, lihkadeapmi, ruovttudoallu) buohkaide oktasaš oahpahusa uhcimus diibmomearri. Dasa lassin dáid oahppaávdnasiid oahpahussii čujuhuvvo 1–6 jahkeluohkáide oktiibuot guhtta jahkevahkkodiimmu ja jahkeluohkáide 7−9 oktiibuot vihtta jahkevahkkodiimmu, main diibmojuogus geavahuvvo namma dáidda- ja dáidoávdnasiid válljenvuložat. Válljenvuloš diimmut leat oassi oktasaš oahppaávdnasiid oahpahan láhkai dáidda- ja dáidoávdnasiid oahpahusa ja dat maiddái árvvoštallojuvvo dán oahpahusa oassin. Válljenvuloš diimmuid geavaheamis dahká mearrádusa oahpahusa lágideaddji.

Dáidda- ja dáidoávdnasiid válljenvuložiidda čujuhuvvon jahkevahkkodiimmuid sáhttá báikkálaš oahppaplánas juohkit musihka, govvadáidaga, duoji, lihkadeami ja ruovttudoalu gaskka oahpahusa lágideaddji mearridan láhkái. Molssaektosaččat jahkevahkkodiimmuid dahje oasi dain sáhttá čujuhit oahppiid válljema vuollái dáidda- ja dáidoávdnasiid oahppun, mat čiekŋudit oahppi máhttima. Válljenvuloš diimmuid sáhttá geavahit deattuhuvvon oahpahusa ordnemii, juos báikkálaš oahppaplánas deattuhuvvojit muhtun dáidda- ja dáidoávdnasat dahje dain dahkkojuvvon oahppaávnnasollisvuohta.

Válljenvuloš ávdnasat

Válljenvuloš ávdnasiid bargun lea čiekŋudit ja viiddidit oahppi máhttima oahppi válljema mielde. Válljenvuloš ávdnasiid oktiirehkenaston mearri lea uhcimustá ovcci jahkevahkkodiimmu jahkeluohkáin 1–9. Válljenvuloš ávnnasin sáhttá fállat vuođđooahpahusa oktasaš ávdnasiid čiekŋudahtti ja heivehanvuloš oahpuid dahje máŋgga ávdnasis čohkkejuvvon oahppaávnnasollislašvuođaid. Válljenvuloš ávdnasat galget ovddidit vuođđooahpahussii biddjojuvvon ulbmiliid olaheami.

Čiekŋudeaddji válljenvuloš ávdnasat čiekŋudit ja/dahje viiddidit oktasaš oahppaávdnasiid ulbmiliid ja sisdoaluid. Muddeheaddji válljenvuloš ávdnasat sáhttet sisttisdoallat elemeanttaid máŋgga sierra oahppaávdnasis dahje viiddissuorggi máhttimis. Muddeheaddji válljenvuloš ávdnasiiguin sáhttá ovddidit oahppaávdnasiid oktasašbarggu ovdamearkka dihtii dáidda- ja

dáidoávdnasiid oahpuin, diehto- ja gulahallanteknologiijas, geavaheaddji- ja ekonomiijabajásgeassimis, globálabajásgeassimis dahje drámáoahpuin.

Govvadáidda 3–6

Oahppaávdnasa bargu

Govvadáidaga oahpahusa bargu lea láidestit oahppiid dutkat ja buktit ovdan kultuvrralaččat máŋggalágan duođalašvuođa dáidaga vugiiguin. Oahppiid identitehtaid šaddan, kultuvrralaš máhttin ja servodahkii gullama dovdu nannejuvvo govaid buvttademiin ja tulkomiin. Oahppiid iežaset vásáhusat, ja miellagovahallan ja iskkadeapmi fidnejit áigái vuođu oahpahussii. Govvadáidaga oahpahus buorida návccaid áddet dáidaga, birrasa ja eará visuálalaš kultuvrra albmonemiid. Oahppiide fállojit vuogit meroštallat duođalašvuođa árvvu ja váikkuhit dasa. Kulturárbbi dovdamuša nannemiin dorjojuvvo tradišuvnnaid sirdašuvvan ja ođasmuvvan. Oahpahus doarju oahppiid kritihkalaš jurddašeami šaddama sihke arvvosmahttá sin váikkuhit iežaset eallinbirrasii ja servodahkii. Govvadáidaga oahpahusas duddjojuvvo vuođđu oahppiid báikkálaš ja globála doaibmamii. Dáidagii mihtilmas barggildeapmi oahpásmahttá vásáhusaide vuođđuduvvi, máŋgga áiccolaš ja doaimmalaš oahppamii. Oahppit dárkkástallet govvadáidaga ja eará visuálalaš kultuvrra historjjálaš ja kultuvrralaš oaidninčiegas. Oahpahusas oahpásmuvvo sierralágan oainnuide dáidaga ulbmiliin. Oahppiid rávvejit geavahit máŋggabeallásaččat sierralágan biergasiid, materiálaid, teknologiijaid ja olggosbuktima vugiid.

Oahpahusas arvvosmahttojuvvo ovddidit máŋggalohkándáiddu atnimiin ávkin visuálalašvuođa sihke dieđu buvttadeami ja ovdanbuktima eará vugiid.

Oahppiide fállojit vejolašvuođat máŋgga suorggi oahppanollisvuođaide oktasašbarggus eará oahpahusain ja skuvlla olggobeale doaibmiiguin ovttas. Oahpahusas oahpásmuvvo museaide ja eará kultursajiide sihke dárkkástallojit govvadáidaga astoáigge doaibmanvejolašvuođat.

Jahkeluohkáin 3–6

Oahppit viiddidit gaskavuođaset govvadáidagii ja eará visuálalaš kultuvrii. Oahppiid arvvosmahttet iskkadit sierralágan govvaovdanbuktima vugiid ja hárjehallat sihke govvii guoski dáidduid ulbmillaš ovddideapmái. Oahpahusas dárkkástallojit dáidaga ja eará visuálalaš kultuvrra váikkuhusat oainnuide, miellaguottuide ja doaibmanvugiide oahppiid iežaset eallinbirrasis ja servodagas. Oahppiid rávvejit dutkat dáiddáriid ja eará visuála kultuvrra dahkkiid ulbmiliid ja rollaid iešguđege áigge sihke sierralágan kultuvrralaš oktavuođain. Oahpahusas dorjojuvvojit oahppiid ovttas doaibmama eavttut ja vierut. Govaid buvttadeami ja dulkoma dáiddut čiekŋuduvvojit atnimiin ávkin vásttolaččat diehto- ja gulahallanteknologiija ja fierbmebirrasiid.

Viiddissuorggát máhttima ulbmilat

govvadáidagis jahkeluohkáin 3–6

Jurddašeapmi ja oahppat oahppan

Válljenvuloš govvadáidagis integrerejuvvojit govvadáidaga fáttát áigeguovdilit oahpaheami vuloš ávdnasiidda. Govvadáidaga ohppojuvvon teoriijat čiekŋuduvvojit. Oahppit oassálastet álggu rájes sisdoaluid ráhkadeapmái. Sidjiide addojit maiddái molssaevttolaš vejolašvuođat válljet sierralágan materiálaid, teknihkaid ja olggosbuktinvugiid, goas seammás dáhpáhuvvá positiivvalaš sierranahttin. Dáiddalaš barggildeapmi lea proseassalágan. Oahppi oahpistuvvo fuomášit ja dokumenteret iežas barganproseassa ovdáneami. Barganvuohkin geavahuvvo heivvolaš osiid oktagasbarggildeami lassin maiddái bárra- ja joavkobarggildeapmi. Oahppi oahpistuvvo váldit sierra áiccuid ja dovdduid vuhtii nu bargguid stellemis go daid čađaheamis.