Saamennettu ympäristöopin ops

BIRASOAHPU RIIKKAVIIDOSAŠ JA GIELDDA OPL ( 1 – 2 LUOHKÁT)



BIRASOAHPU RIIKKAVIIDOSAŠ JA GIELDDA OPL ( 1 – 2 LUOHKÁT)

Oahppaávdnasa bargu

Birasoahppu lea biologiija, eatnandieđu, fysihka, kemiija ja dearvvasvuođadieđu diehtosurggiin čohkiideaddji integrerejuvvon oahppaávnnas, man oahpahussii gullá suvdi ovdánumi oaidninvuohki. Birasoahpus ovttastuvvet sihke luonddu- ja olmmošdieđalaš oainnut. Birasoahpahusas oahppiid oidnet oassin birrasa, gos sii ellet. Vuolggasadjin lea luonddu gudnejahttin ja olmmošvuoigatvuođaid čuovvu árvvolaš eallin.

Birasoahpu oahpahus doarju oahppiid gaskavuođa šaddama birrasii, máilmmigova ovdáneami sihke oahppiid olmmožin bajásšaddama. Birasoahpu oahpahusa ulbmilin lea ofelaštit oahppiid dovdat ja áddet luonddu ja huksejuvvon birrasa, daid albmonemiid, iežas ja eará olbmuid sihke dearvvasvuođa ja buorredili mearkkašumi. Birasoahpu máŋggadieđalaš vuođđu gáibida, ahte oahppit hárjánit háhkat, gieđahallat, buvttadit, buktit ovdan, árvvoštallat ja meroštallat dieđu árvvu sierralágan dáhpáhusain. Dieđalaš diehtu geavahuvvo oahpahusa vuođđun ja kritihkalaš jurddašeami duddjomii giddejuvvo fuomášupmi. Birasoahpus giddejuvvo fuomášupmi suvdi ovdánumi ekologalaš, kultuvrralaš, sosiálalaš ja ekonomalaš ollimii. Birasoahpu guovddáš ulbmilin lea oahpistit áddet olbmuid dahkan válljemiid čuohcama eallimii ja birrasii dál sihke boahttevuođas.

Birasoahpus duddjojuvvo vuođđu birasoahpu sierra diehtosurggiid máhttimii. Ulbmilin lea dovdat daid mearkkašumi birrasis, teknologiijas, beaivválaš eallimis, olbmos ja olbmo doaibmamis. Biologiija beales deaŧalaš lea oahppat dovdat ja áddet luonddubirrasa, olbmo, eallima, dan ovdáneami ja ravdaeavttuid eanaspáppa alde. Eatnandieđu beales deaŧalaš lea dutkat iežas lagašbirrasa sihke áddet eanaspáppa sierralágan guovlluid, dain dihttojeaddji albmonemiid ja guovlluin orru olbmuid eallima. Fysihka beales deaŧalaš lea áddet luonddu vuođđoráhkadusaid ja albmonemiid, ja čilget dáid albmonemiid geavahemiin maiddái iežas dutkamušain fitnašuvvi dieđu. Kemiija beales deaŧalaš lea fuobmát sierralágan ávdnasiid iežamet birra sihke dutkat, govvidit ja čilget daid iešvuođaid, ráhkadusaid ja dain dáhpáhuvvi nuppástusaid. Dearvvasvuođadieđu beales deaŧalaš lea oahppat áddet dearvvasvuođa doarju ja suddjejeaddji dahkkiid birrasis ja olbmuid doaibmamis, ja ovddidit dearvvasvuođa, buorredili ja dorvvolašvuođa doarju máhttima.

Sámeguovllu mihtilmasvuođat váldojit oahpahusas vuhtii.

Oahpahusa ulbmilin lea boktit ja čiekŋudit oahppiid beroštumi birasoahpu sierra diehtosurggiid hárrái. ovttaveardásašvuohta ja dásseárvu ovddiduvvojit fállamiin juohke oahppái vejolašvuođaid oahpásmit máŋggabeallásaččat birasoahpu buot diehtosurggiide sihke daidda laktáseaddji teknologiijai ja skuvlenbálgáide.

Jahkeluohkáin 1-2 birasoahpu oahpahus juogaduvvo ollislašvuohtan, main dárkkástallojit oahppiid iežaset biras sihke oahppit ja sin doaibman servodaga lahttun. Duhkoraddamii vuođđuduvvi čuolbmačoavdin- ja dutkanbargguiguin bohciidahttojuvvo sáhkkiivuohta ja beroštupmi birrasa albmonemiide. Dasa lassin hárjehallojit birrasa juogusteapmi ja nammadeapmi sihke iežas buorredillái ja dorvvolašvuhtii laktáseaddji áššit.

Birasoahpu oahpahusa ulbmilat jahkeluohkáin 1-2



Oahpahusa ulbmilat

Ulbmiliidda laktáseaddji sisdoallosuorggit

Viidát máhttin

Mearkkašupmi, árvvut ja jurddašanvuogit

T1 fállat oahppái vejolašvuođaid ollašuhttit iežas lunddolaš sáhkkiivuođa ja veahkehit oahppi dovdat birasoahpu áššiid mearkkašeaddjin alcces

S1-S6

T2 arvvosmahttit oahppi illudit birasoahpu oahppamis, iežas máhttimis ja ođđa hástalusain sihke hárjehallat guhkálaš barggildeami

S1-S6

L1, L6

T3 doarjut oahppi birashearkivuođa šaddama ja oahpistit oahppi doaibmat seastevaččat lagašbirrasis ja skuvlaservodagas

S1-S6

L3, L7

Dutkama ja doaibmama dáiddut

T4 oahpistit oahppi dutkat ja doaibmat sihke lihkadit ja vánddardit lagašbirrasisttis

S2-S4, S6

L3

T5 arvvosmahttit oahppi imaštallat ja jearahallat sihke geavahit oktasaš guorahallamiid smávva dutkamušaid ja eará doaibmama vuolggasadjin

S1-S6

L1, L7

T6 oahpistit oahppi dahkat fuomášumiid ja iskkademiid skuvllas ja lagašbirrasis sierra áiccuid ja ovttageardán dutkamušbiergasiid atnimiin sihke muitalit bohtosiiddis birra sierra vugiiguin

S1-S6

L1, L4

T7 oahpistit oahppi govvidit, veardádallat ja juohkit luohkáide máŋggabeallásaččat ealániid, eallinbirrasiid, albmonemiid, materiálaid ja dáhpáhusaid sihke nammadit daid

S1-S6

L1, L4

T8 oahpistit oahppi doaibmat dorvvolaččat, čuovvut addojuvvon rávvagiid ja fuomášit man geažil rávvagat leat addojuvvon

S1-S6

L3

T9 rávvet oahppi oahpásmit máŋggabeallásaččat árgabeaivve teknologiijai sihke movttiidahttit oahppiid iskkadit, hutkat, duddjot ja oažžut áigái ođđa doaibmamiin ovttas

S2, S4, S6

L3

L1

T10 rávvet oahppi hárjehallat joavkkus doaibmama dáidduid ja dovdodáidduid sihke nannet su addit árvvu alcces ja earáide

S1-S6

L2, L3

T11 rávvet oahppi geavahit diehto- ja gulahallanteknologiija dieđu háhkamis sihke fuomášumiid vurkemis ja ovdanbuktimis

S1-S6

L5, L4

Dieđut ja áddejupmi

T12 rávvet oahppi juogustit birrasa, olbmuid doaibmama ja daidda laktáseaddji albmonemiid birasoahpu sierra diehtosurggiid doahpagiid veahkkin geavahemiin

S1-S6

L1

T13 oahpistit oahppi áddet ovttageardánis govaid, málliid ja kárttaid birrasa govvideaddjin

S1-S6

L4, L1

T14 roahkasmahttit oahppi olggosbuktit ja hárjehallat oainnuidis vuođustallama

S1-S6

L2, L4

T15 rávvet oahppi smiehttat šaddama ja ovdáneami, dearvvasvuođa ja buorredili doarju dahkkiid sihke eallima vuođđoeavttuid

S1, S5

L3


Birasoahpu ulbmiliidda laktáseaddji guovddáš sisdoallosuorggit jahkeluohkáin 1-2

Sisdoalut válljejuvvojit dan láhkai, ahte dat dorjot ulbmiliid juksama ja atnet ávkin báikkálaš vejolašvuođaid. Sisdoallosurggiin dahkkojit ollislašvuođat sierra jahkeluohkáide.

S1 Šaddan ja ovdáneapmi: Sisdoalut válljejuvvojit dan láhkai, ahte oahppái šaddá áddejupmi olbmo rupmaša osiin ja ealándoaibmamiin sihke eallima jođus ja iežas ahkásaččaid bajásšaddamis ja ovdáneamis váldoáššálaččat. Hárjehallojit dovdodáiddut ja miela buorredili ovddideapmi nugo árvvu addin alcces ja earáide agi mielde.

S2 Ruovttus ja skuvllas doaibman: Oahppanbarggut ja sisdoalut válljejuvvojit dan láhkai, ahte dat laktásit ruovttus ja skuvllas doaibmamii. Oahppit dárkojit oahppanbirrasa dorvvolašvuođa beales. Hárjehallet dorvvolaš doaibmama lagašbirrasis ja johtolagas. Oahpásmit dorvodáidduide sihke dorvvolašvuođa-rávvagiidda ja daid vuođustusaide. Oahppit geavahit birasoahpu sierra diehtosurggiid doahpagiid govvidit albmonemiid ja teknologiija sihke árgabeaivve dáhpáhusaid ja doaibmama nugo dálkki miel gárvodeami. Oahppit hárjehallet oktasašbargodáidduid ja sierralágan joavkkuin doaibmama. Dasa lassin sii hárjehallet árgabeaivve láhttenvugiid sierralágan dáhpáhusain, fysalaš guoskameahttunvuođa gudnejahttima, givssideami eastima, árgabeaivve smávva iežas dikšundáidduid ja veahki ohcama.

PS2 Oahppit áddejit dálkkiid johtilis molsašuvvama omd. duoddaris ja dálkki miel gárvodeami sierra jagiáiggiid meahcis ceavzima várás.

Oahppit ohppet, man lahkaránnjáriikkaid ráját leat ja ohpet doaibmat dáhpáhusain, main leat maiddá eará álbmogiidda gullevaš olbmot.

S3 Lagašbirrasa ja dan nuppástusaid fuomášeapmi: Fuomášeamit ja luonddus dutkama ja doaibmama dáiddut hárjehallojit skuvlla lahka sierralágan luonddubirrasiin ja huksejuvvon birrasiin. Oahppit oahpahallet dovdat meahcis dábálamos ealánšlájaid ja daid eallinbirrasiid sihke daid, mat huksejuvvon birrasis gávdnojit. Oahppit hárjehallet áicat buot jagiáiggiid luonddu mihtilmasvuođaid, albmonemiid ja iešvuođaid. Biras ja dan albmoneamit, nugo dálki, govviduvvojit birasoahpu sierra diehtosurggiid doahpagiiguin. Oahppit hárjehallet šilljokártta ráhkadit oahpes birrasis sihke ohppet áddet kártta idea.

PS3 Oahppit čuvvot Sámi luonddu dan buot jagiáiggiid - Sámi gávcci jagiáiggi.

Oahppit oahpásmit Sámi olbmuide deaŧalaš árbevieruid mearkkašupmái: boazodollui, meahccebivdo- ja guollebivdokultuvrii, lubmemii; rievssat - eallima loddi.

Oahppit áddejit turisma mearkkašumi Sápmái - luonddus reahkkájit illu ja áhpásmeapmi ja eallámušat sihke báikkálaš olbmuide ja Sámi turisttaide šihttojuvvon doaibmanvugiid mielde.

S4 Dutkan ja iskkadeapmi: Sisdoallun válljejuvvojit lundui, huksejuvvon birrasii, árgabeaivve albmonemiide ja teknologiijai sihke olbmui ja olbmo doaibmamii laktáseaddji problemačoavdin- ja dutkanbarggut. Dáid bargguid vehkiin hárjehallet dutkamuša dahkama sierra muttuid. Árgabeaivve problemaide iskkadit ja hutket ovttas molssaeavttuid ja čovdosiid. Dárkkástallo lihkastat ja guorahallojit sivat lihkastaga nuppástusaide. Smávvahápmásaš iskkadeamit ja dutkamušat dahkkojit maiddái lagašbirrasis sihke šattuid šaddademiin.

S5 Eallima vuođđoeavttuid guorahallan: Oahppit oahpásmit eallima vuođđoeavttuide biepmu, čázi, áimmu, lieggasa ja fuolaatnima hárrái. Oahppit oahpásmit biepmobuvttadeapmái ja juhkančázi álgovuolgagii. Oahppit oahpásmit árgabeaivve dearvvasvuođahárjánumiide ja hárjehallet daidda laktáseaddji dáidduid. Sii guorahallet, mat áššit addet olbmuide buorre miela ja ilu. Skuvlabeaivvi doaibmanvuogit buoriduvvojit ovttas dearvvasvuođa, buorredili ja oahppama beales.

S6 Suvdi eallinvuogi hárjehallan: Sisdoalut válljejuvvojit máŋggabeallásaččat suvdi ovdánumi sierra oassesurggiin. Iežas ja oktasaš biergasiin fuolaheapmi hárjehallojuvvo. Iežas doaimmaiguin geahpeduvvo čoggojeaddji bázahus sihke ohppojuvvo geavahit biergasiid ođđasit ja sirredaddat bázahusa sierra šlájaide. Oahppit oahpásmit iežaset ruovttuguvlui ja dan mearkkašupmái. Sii oassálastet iežaset lagašbirrasa dili sihke skuvlaservodaga buorredili ovddideapmái. Oahppit smihttet iežaset daguid mearkkašumi alcceset, eará olbmuide sihke iežaset lagašbirrasii.

PS6 Iežas ruovttuguvlui árvvu addin ja Sámi luonddu mihtilmasvuođaid fuomášeapmi. iežas válljemiid ja doaibmanvugiid guorahallan áidnalunddot luonddu seailuma várás dás ovddosge.
Oahpásmuvvat daidda luonddubuktagiidda, maid Ohcejogas oažžu: muorjjit, guolit, biergu. Mo dat váikkohit biepmu válljemii, manin. Guolásteapmi, meahcásteapmi, boazodoallu jed.

Sámit ellet njealji riikkas, oktasaš giella ja kultuvra ja daiguin birgen omd. nuppe bealdi Deanu.

Birasoahpu oahppanbirrasiidda ja bargovugiide gullevaš ulbmilat jahkeluohkáin 1-2

Bargovugiid ja oahppanbirrasiid válljema vuolggasadjin leat oahppiid iežaset vásáhusat olbmui, birrasii, olbmo doaibmamii ja árgabeaivái gullevaš áššiin, albmonemiin ja dáhpáhusain. Oahppanbirrasiid ja bargovugiid válljedettiin váldojit vuhtii doaibmivuohta, vásáhuslašvuohta, eallámušlašvuohta, dráma ja máidnasiid geavaheapmi sihke birasoahpu máŋggadieđalaš vuođđu. Birasoahpu sierra diehtosurggiid albmonemiid geahččalit dutkat lunddolaš dilis ja birrasiin. Oahppanbirasin geavahuvvojit skuvlla lanjaid ja oahpahusjoavkkuid lassin máŋggabeallásaččat lagašluondu ja huksejuvvon biras, sierralágan servošat ja vuorrováikkuhusdáhpáhusat, diehto- ja gulahallanteknologalaš birrasat sihke báikkálaš vejolašvuođat nugo oktasašbargu luondduskuvllaiguin, museaiguin, fitnodagaiguin, álbmotlahttoservviiguin, luonddu- ja dieđaguovddážiiguin. Lagaš guovllu báikkit maiddái Norggabealdi, omd. eanadoallu, duottar dahje várri, museat, meara riddu.Ulbmiliid beales deaŧalaš lea oahppiid oasálašvuohta ja vuorrováikkuhus ovttageardán dutkamušaid plánemis ja ollašuhttimis sihke sierralágan oaidninčiegaid ja čovdosiid guorahallamis. Oahppiid viššalis bargan oahppanvuloš albmoneami, temá dahje áigeguovdilis čuolmma páras doarju birasoahpu ulbmiliid čuovvu oahppama.

Rávven, sierranahttin ja doarjja birasoahpus jahkeluohkáin 1-2

Birasoahpu ulbmiliid beales deaŧalaš lea oahpistit oahppiid geavahit máŋggabeallásaččat sierralágan lohkanvugiid. Rávven dárbbašuvvo earenoamážit dorvvolaš ja earáid vuhtii váldi doaibmamii sierra oahppanbirrasiin. Oahpahusas ja bargovugiid válljemis váldojit vuhtii oahppiid ovddeš dieđut ja dáiddut sihke ovdáneapmái, eallindillái ja kultuvrii laktáseaddjit sierradárbbut. Oahppiid rávvejit gudnejahttit juohkehačča vuoigatvuođa ovttaskasvuhtii su iežas ja alcces guoski áššiin. Dutkamušlaš barggildeapmi ja sierra jurddašandáidduid dásis leahkki hárjehusat sáhttet doarjut sierranahttima oktagaslaš dárbbuid mielde. Searvvušin doaibman doarju ovttas oahppama ja sierralágan nanusvuođaid ávkin atnima. Rávven ja doarjja, bargovugiid válljen sihke lihkostuvvama vásáhusat dorjot oahppiid oahppiiešgova nannuma birasoahpus. Oahppiide addojuvvo vejolašvuohta maiddá vuodjumii ja ráfomii.

Oahppi oahppama árvvoštallan birasoahpus jahkeluohkáin 1-2

Oahppanvuloš áššiid juohkin ollislašvuohtan, main leat iežaset ulbmilat ja árvvoštallanvuđđosat, doarju máŋggabeallásaš árvvoštallama. Barggildeami ovdáneapmi bagaduvvo duddjojeaddji máhcahusain, gažaldagaiguin ja konkrehtalaš ovddidanevttohusaiguin. Mieđis máhcahus ja arvvosmahttin dorjot earenoamážit dutkama dáidduid ja motivašuvnna šaddama. Oahppit sáhttet buktit ovdan iežaset máhttima čállojuvvon teavstta sajes maiddái doaimmaiguin ja eará olggosbuktimiin, nu ahte oahppiide fállojuvvojit máŋggabeallásaš vejolašvuođat čujuhit iežaset oahppama. Ollislašvuođaid loahpas árvvoštallojuvvo šihttojuvvon ulbmiliid juksan. Oahppit hárjehallet fuomášit iežaset oahppama ja doaibmameaset. Árvvoštallama vuložin eai leat oahppiid árvvut, jurddašanvuogit, dearvvasvuođaláhtten, sosiálalašvuohta, temperamenta dahje oahppi iežas eará iešvuođat.

Oahppanproseassa beales guovddáš árvvoštallama ja máhcahusa addima vuloš áššit birasoahpus leat

  • ovdáneapmi lagašbirrasis dutkamis sihke doaibmamis ja lihkadeamis
  • ovdáneapmi áicamiid dahkamis
  • ovdáneapmi dorvvolaš doaibmama dáidduin
  • ovdáneapmi joavkkus doaibmama dáidduin.

Peda.net käyttää vain välttämättömiä evästeitä istunnon ylläpitämiseen ja anonyymiin tekniseen tilastointiin. Peda.net ei koskaan käytä evästeitä markkinointiin tai kerää yksilöityjä tilastoja. Lisää tietoa evästeistä