19. Ođđa máilbmi
Máŋggalágan indiánačearddat

Davvi-Amerihkás orro ovdal eurohpálaččaid boahtima sullii miljovnna álgoássi dahjege indiána. Indiánačearddat ledje máŋggat, ja dain juohkehaččas lei iežas kultuvra ja giella. Sierra indiánačearddaid ovttastahttii viidánit leavván gávpe- ja molsumfierpmit. Sierramielalašvuođat sáhttet šaddat guovlluid birra, main ledje mearkkašahtti luondduriggodagat.

Stuorra oassi indiánain lei eallivuohkin čoaggin- ja bivdokultuvra. Meahccebivdu ja guolásteapmi ledje goitge dehálut ealáhusat go čoaggin. Erenomážit Davvi-Amerihka oarjedavvi mearragáttiin eallán indiánat guolástedje firpmiiguin luosaid ja čokke skálžoelliid (simpukoita). Sii orro muorraviesuin. Dát guolašteaddji indiánat ledje áidna totemamuora dahkkit, vaikko totemat dábálaččat laktásuvvojit buot indiánaide.
Missisippi-joga birrasis ja davvin orru meahcceindiánat barge maid unna eanadoaluin. Indiánaid deháleamos šaddandanšaddu lei máisa, mii bođii álgoálggos Meksikos. Máissa šaddadedje Davvi-Amerihkás miehtá, gos dat veháge leš lean dálkkádaga dáfus vejolaš. Muhtun indiánadálonat ožžo biepmusteaset juoba 80 proseantta máissas. Indiánat šaddadedje maiddái bábuid, beaivvášlieđi, gurbbeha ja paprihka. Eanadoalloneavvut sis ledje uhccán, eaige sis lean geassinfievrrut ovdalgo bođii heasta. Bealdduideaset indiánat njáske boaldimiin, goas gunat duktejedje eatnama. Geassinploga sajis geavahedje guohki. Nuba indiánat eai lihkostuvvan šaddadit sitkes preria. Bealdobarggut gulle vuosttažettiin almmáiolbmuide doppe, gos eanadoallu lei váldoealáhus. Ruovttueallin dolle beatnaga ja gálkona.
Indiánaid ja vilgesolbmuid áddejumit eanaoamastusas eai mannan oktii. Indiánaide eanaoamastus oaivvildii vuoigatvuođa bivdit meahci ja guolástit ja vuoigatvuođa doallat eatnama iežas hálddus nu guhká go šaddadii dan. Son ii ádden eanagávppiid duođalaš luonddu dahjege eatnama loahpalaš sirdašuvvama oasti oktooamastussii. Nuba indiánaid lei álki dájuhit eanagávppiin.
Dat fas dagahii riidduid, mávssahemiid ja dáistalemiid, main indiánat dasto vuoittáhalle áiggi mielde. Vilgesolbmuin ledje buoret vearjjut, ja sii máhtte ávkkástallat indiánačearddaid gaskasaš riidduiguin. Eurohpás boahtán olbmuid lihtolažžan ledje dasa lassin alkohola, boahkku, bárkodávda, tuberkulosa ja spiidneboahkku. Leat árvalan, ahte dávddat godde muhtun guovlluin juoba guokte goalmmádasa indiánain. Liikká indiánat dáistaledje eatnamiiddiset beales gitta 1800-logu loahpa rádjai, áinnas oarjin.

Alfred Miller govvii bisonabivddu.
B. 19 Barggut
2. Manin bison lei dehálaš indiánaide?
3. Mot sáhttá dadjat, ahte indiánat elle dássedeattus luondduin?
4. Mii lei indiánaid deháleamos šaddadanšaddu ja maid eará dat šaddajedje?
5. Manin indiánat ja vilgesolbmot riidaledje?
6. Namut kárttá vuođul eanadoalloindiánačearddaid.
Sinulla ei ole tarvittavia oikeuksia lähettää mitään.
Ođđa máilbmi -oanádus
- Oamástussii váldin
- Kolumbus 1400l.
- Espanjalaččat 1500-l.
- Englándalaččat 1600-l.
- 1776 sirdogottiide iehčanasvuohta
- ovdal váldima ledje Davvi-Amerihkas indiánat
- čuođit čearddat
- meahcisteapmi ealáhussan
- oskkumálbmi
- riiddut eatnamis
- eurohpalaččat vuite
Sánit
dollavearjjut = tuliaseet
ođđaássi = uudisasukkaat
čearda = heimo
čađamannanvuoibmi = läpimenovoima
givvirluođđa kiväärinpanos
sáláš = saalis
cáhppojuvvoje =vuoltiin
beaktilit = tehokkaasti
fihttejedje = huomasivat
vuoigatvuohta= oikeus
ávkkástallat = hyötyä
čádjilan = eksyä
čuhce = vaikutti
fáhtehallat = tulla huomatuksi
máhcahit = palauttaa
duolbadasat = tasanko
Veardádala sámiid ja Amerihkká álgoalbmogiid
Indiánat |
Sámit |
|
Leago álgoálbmot
|
||
Bivdu/áigáiboahtu
|
||
Mánáid bajásgeassin
|
||
Orrun
|
||
Oskkueallin
|
||
Ruoktoeallit
|
||
Vuoigatvuohta iežas eatnamiidda
|
||
Vástádusat
Sinulla ei ole tarvittavia oikeuksia lähettää mitään.