Mašiinnat fabrihkaide

Heajos johtolatoktavuođat hehttejedje guhká Ovttastuvvan Stáhtaid ekonomiija ovdáneami. National Road jođii Appaláhkaid-váriid badjel, muhto dat ii lean doarvái oktavuođadoallamii. Ekonomiija ovdánišgođii albmaláhkai easkka, go ruovdegeainnut huksejuvvojedje badjel váriid ja kanálat ovttastahtte jávrriid nubbi nubbái. Nuortan dárbbašedje bierggu ja gortni ja oarjin fas fabrihkkabuktagiid. Ná álgán jearu lassáneami dihte riegádišgohte stuorát ja stuorát fárpmat ja fabrihkat ja dat fas giktalii hutkat mašiinnaid ja rusttegiid.
Ovdal 1800-logu Ovttastuvvan Stáhtain lei juo tekstiila-, millo- ja biergoovddosdikšunindustriija ja ledje ruovde- ja stállefabrihkat. Álggos fabrihkain áddestalle englándalaš teknihka ja málliid, maid bukte suoli Englánddas. Teknihka "suollefievrrideaddjiin" okta beakkánepmosiin lei Samuel Slater, guhte álggahii Ovttastuvvan Stáhtaid bummolindustriija. Son ávkkástalai dáidduidisguin, maid lei oahppan Eurohpás. Go amerihkkálaččat vuos ledje beassan álgui, de manne fargga boares máilmmi meattá. Eurohpás šadde čuovvut, mo ábi duohken hutke ovtta nuppi ođđa hutkosa. Maiddái johttiremme ja ráidobuvttadeami (sarjatuotanto) válde amerihkkálaččat vuosttasin atnui. Dan atne vuos biergo- ja vearjoindustriijas. Ja dasto Henry Ford válddii daid atnui biilaindustriijas.

Ovttastuvvan Stáhtaid industriija ovdánišgođii albmaláhkai easkka sissoađi maŋŋá. 1860:s fabrihkain ledje sullii miljovnna bargi, muhto čuohtejagi loahpageahčen juo vihtta miljovnna bargi. Stáli fas buvttadedje 1865:s dušše 15 000 tonna, muhto 1880:s juo miljovnna tonna. Stáli buvttadeaddjin Ovttastuvvan Stáhtat manai Englándda meattá 1886. Ovdalaš vuosttas máilmmisoađi Ovttastuvvan Stáhtaid oassi máilmmi industriijabuvttadeamis lei šiega goalmmádas.

Ruovdegeaidnu ovttastahttá nannáma

Vuosttas "ruovdegeainnut" huksejuvvojedje Ovttastuvvan Stáhtain 1820-logus. Dalle vovnnaid ledje geassimin heasttat ja reaillatge ledje muoras. Muora sadjái váldojuvvui ruovdi, go reaillaide bohte beaktilis lievlalokomotiivvat geassit sihke gálvvuid ja mátkkošteaddjiid. Ovdalaš sissoađi buolláma Ovttastuvvan Stáhtain lei juo 50 000 kilomehtera ruovdegeaidnu, muhto guhkkelii go Missisippii ii vel beassan oarjin.

Ovttastuvvan Stáhtaid lihttostáhta doarjjui ruovdegeainnuid huksema garrasit. Ruovdegeaidnoovttastumiide addojedje nuvttá viiddis eanabihtát ruovdegeainnu guoras. 1862:s presideanta Lincoln guottihii ruovdegeainnu huksema nannáma rastá. Barggut álggahuvvojedje guovtte guovllos. Nuortin huksegođii Central Pacific Company, man bálkálisttuin ledje maiddái duháhat kiinnálaččat. Oarjin fas lei ruovdegeainnu geassimin Union Pacific -ovttastupmi. Das ledje barggus 100 000 albmá. Barggut dahkkojedje álggos giehtafámuiguin, "bisonbiffaid veagas". Bargu bisttii guhtta ja bealle jagi ja gárvvásmuvai miessemánus 1869. Mátki New Yorkis San Franciscoi oanui golmma mánotbajis gávcci jándorii. Oktavuođadoallama nannámis dagai álkibun maiddái Samuel Morse hutkosii vuođđuduvvi telegráfalinnjá, mii huksejuvvui ruovdegeainnu gurrii.

Fitnodatolbmuid servodat

1800-logu loahpas Ovttastuvvan Stáhtain lei fámolaš geahččalanvuoigŋa. Garra gilvvus heajubut duolmmahalle ja gievrrat menestuvve. Riegádedje maiddái jiehtanasovttastumit, mat besse guhtege suorggistis monopolii dahjege oktoráđđejeaddji sajádahkii. Dáin ovttastumiin ledje searalaš muhto árpmuhis njunnošat, geat ledje gergosat cirpmastit gilvaleaddjiideaset. Dákkár njunnošat ledje earret eará Andrew Carnegie stálleindustriijas, J. Pierpont Morgan báŋkodoaimmas ja John D. Rockefeller oljosuorggis.

Ovttastuvvan Stáhtaid oljoindustriija álggahanjahkin sáhttá atnit jagi 1859, goas Edwin Draken basttii bumpet bohkanráiggis oljju. Dás álggii garra gilvu, "big business", mas menestuvai buot buoremusat Rockefeller. Son oamastii Ohios Standard Oil -nammasaš fitnodaga, man viiddidii fitnodatgihppun dahjege trustan. Dasa gulle loahpas 40 eará fitnodaga oljosuorggi bealde. Ná Standard Oil fidnii oljomárkaniid okto iežas duohkái ja sáhtii mearridit hattiid. Eará stuorraovttastumiid láhkai Standard Oil lei viggamin maiddái olgoriikkaid gávpemárkaniidda. Rockefeller áŋgiruššagođii háhkan dihte doaibmalobiid erenoamážit Meksikos.

Maiddái eanadollui boahtigohtet mašiinnat

Juo 1830-logus Ovttastuvvan Stáhtain fuobmájedje, ahte gordnerádjamis sáhtii geavahit gordnenmašiinnaid. Go gordni lei rádjanmuttus, de dan galggai čuohppat bealddus farggamusat. Muhto bargit ledje vánis, vaikko preriai ihtege dađistaga ođđa sirdolaččat. Láddjenmašiinna hutkama maŋŋá olbmo giehta dárbbašuvvui šat dušše gordnevitkkuid čatnamii. Ii dasage lean šat dárbu, go bealdduide iđii gordnenmašiidna, mii čuohpai, gordnii ja bijai seahkaide gárvves gortni. Buohkaid ii goittot gánnáhan háhkat dákkár mašiinnaid, dasgo daid galge leat geassimin máŋggat logit heasttat. Heasta lei goittot guhká anus, dasgo lievlamašiinnat ledje lossadat ja unohasat geavahit. Heasttat jávkagohte stuorradáluid bealdduin easkka jagi 1900 sulaid, go geavahišgohte boaldin- ja elemohtoriid.

Láddjen- ja gordnenmašiinnat eai lean áidna amerihkkálaš hutkosat eanadoalus. Juo 1830-logus šadde gilirávdiid dearpan plogat čáhkket saji fabrihkkaplogaide, mat baste buorebut preria garra eatnamii. Bealdduin geavahedje maiddái hárvvaid ja ráhpun- ja gilvinmašiinnaid. 1870-logu bealde Ovttastuvvan Stáhtain mašiinnat ledje eanadoalus juo measta juohke bargomuttu várás. Eurohpás bohte fuomášit, man beaktil Amerihká eanadoallu lei. Eurohpá riikkat eai ceavzán gilvalit eanadoalu suorggis, muhto šadde dorvvastit buktintuolluide dahje measta oalát heaitit eanadoalus.

Sivat ja čuovvumušat

Johtilis industriijaluvvan rievdadii amerihkkálaš servodaga. Gávpogat šadde hirbmat johtilit, ja dálonguovllus máŋggat smávvadálonat fertejedje čáhkket saji stuorradáloniidda. Maiddái luondu ii álo gierdan ođđa beaktilis šaddadanvugiid, go eatnamis rivvejuvvui visot maid dat sáhtii addit. Nuba oassi prerias ii šat dohkken eanadoalloeanan. Riggulanmovtta siste eai maiddái fuomášan, ahte buohkat eai gierdan agálaš gilvaleami. Oassi ekonomiija vuoittuin bođii bargoolbmuid rahčamiin, ja ámmátovttastuslihkadusas lei oalle dahkamuš čuollat sin beali. Streaikkat loahpahuvvojedje veahkaválddiin. Amerihkkálaš áddejupmi lei, ahte juohkehaš galggai ieš ceavzit servodagas. Nuppe dáfus fitnodatolbmuid vuortnuheami atne eahpeáhčieatnanlaš dahkun.

Amerihkkálaš servodat attii fitnodatolbmuide stuorra friddjavuođa. Riikkavuložat ja sáhtaváldi vávjigohte gilvalanservodaga easkka dan maŋŋá, go fitnodat lei šaddan oktoráđđejeaddjin suorggistis. Hirbmat fámolaš trusttaid monopolasajádaga geahččaledje ráddjet láhkamearrádusaiguin. Nuba Rockefeller Standard Oil Company háddjejuvvui 37 smávit ovttastupmin, mat dasto fargga gilvališgohte gaskaneaset.