Valinnaisuus peruskoulussa saameksi

Válljenávdnasat

12. Dáido- ja dáiddaávdnasiid válljenávdnasat

12.1 Dáidda ja dáidoávdnasiid válljenvuloš diimmut

Stáhtaráđi ásahusas jahkeluohkáide 1-6 ja jahkeluohkáide 7-9 čujuhuvvo guđege dáidda ja dáidoávdnasii (musihkka, govvadáidda, duodji, lihkadeapmi, ruovttudoallu) buohkaide oktasaš oahpahusa uhcimusdiibmomearri. Lassin dáid oahppaávdnasiid oahpahussii čujuhuvvo 1-6 jahkeluohkáide buohkanassii guhtta jahkevahkkodiimmu ja jahkeluohkáide 7-9 buohkanassii vihtta jahkevahkkodiimmu, main diibmojuogus adnojuvvo namma dáidda- ja dáidoávdnasiid válljenávdnasat. Válljenvuloš diimmut leat oassi dáidda- ja dáidoávdnasiid oahpahusa, mat oahpahuvvojit oktasaš oahppaávnnasin ja dat maiddái árvvoštallojit oassin dán oahpahusa. Válljenvuloš diimmuid geavaheamis dahká mearrádusa oahpahusa lágideaddji.

Válljenávdnasiid dahkamuššan lea čiekŋudit ja viiddidit oahppi máhtu nu mo oahppi lea válljen.

Válljenávdnasiin oahppit besset bargat sidjiide miela miel áššiid ja ohppet barggu bokte. Válljenávdnasiid mihttomearrin lea ovddidit oahppi oktasašbargo- ja vuorrováikkuhandáidduid sihke addit oahppiide lihkostuvvama vásihusaid.

Oahppi vállje válljenávnnasjoavkkus ovtta dahje guokte ávdnasa, maid son studere boahttevaš lohkanjagi áigge. (3. ja 6. luohkás 1 vh ja 4. ja 5. luohkás 2 vh)

Válljemiin mearridit oahppi ja fuolaheaddji ovttas.

Árvvoštallan

Čiekŋudeaddji válljenávdnasat árvvoštallojit oassin oktasaš oahpahusa ja dat sáhttet bajidit gv. ávdnasa árvosáni. Dat doibmet oanehisgursan, main duođaštussii boahtá Č-merkejupmi čađahuvvon gurssas. Joavku šaddá, jus dasa almmuhit uhcimustá golbma oahppi.

Juohke oahppái juhkkojuvvo válljenskovvi, masa merkejuvvo aitosaš válljenávnnasválljejupmi ja várreválljejupmi.

Válljenávnnas ruovttudoallu vuolleluohkáin

Gurssa áigge gárvvistit sierralágan dearvvašlaš borramušbihtáid, eahketbihtáid ja uhcalágan guosseborramuša. Lassin guorahallat mihtuid, uvnna geavaheami ja

dábáleamos kievkkanrutiinnaid (lihttebassan, dorvvolaš barggildeapmi ja beavddi stellen). Gurssa áigge bargat maiddái sálte ja njálgga dábálaš láibbastagaid.

Oahppit oassálastet vejolašvuođaid mielde maiddái iešguđetlágan doaluid lágideapmái. Ráhkadat olles ávvodoaluid, mas ávvodoaluid temá mielde ráhkadat ieža omd. bovdehusaid, servieahtaid, beavdeliinniid, čiŋaid, stelledemiid, plánet oktiiheivvolaš bevddiid stellemiid ja loahpas dieđusge ordnet doaluid!

Peda.net käyttää vain välttämättömiä evästeitä istunnon ylläpitämiseen ja anonyymiin tekniseen tilastointiin. Peda.net ei koskaan käytä evästeitä markkinointiin tai kerää yksilöityjä tilastoja. Lisää tietoa evästeistä