Eará
Neavttára olggosbuktinvuogit
Neavttára bargun lea gaskkustit geahččái rollaolbmo jurdagiid ja dovdduid. Ovdanbuktinvuohkin neavttár geavaha hupmama, geahčastagaid, seavástagaid, rumašguttuid ja lihkastagaid. Go neavttár háliida čájehit rollaolbmo aŧeštusa ja eahpesihkkarvuođa, son dollá olggiid ovddosguvlui ja geahčastaga vuollin. Iešsihkaris rollas oaivi lea ceaggut ja muđuige njuolggočielggat.
Rollaolbmuid gaskasaš gaskavuođaid geahčči bastá meroštallat, mot olbmot gulahallet gaskaneaset ja makkár miellaláhki sis lea. Jus guokte rolla lávddis geahččaba nuppi nubbái dahje vázziiba nuppi guovdu, de geahččai sáhttá dulkot sudno leame beroštuvvan nubbi nuppis. Dustemin sáhttá dulkot jus jorgala oaivvi nuppeguvlui, eará guvlui geahččan dahje guhkeleabbui mannan.
TEÁHTERIS NEKTOJUVVO STUORRÁT
Ođđa čájálmasa várás neavttár oahpahallá vuorrosániid bajil. Seammás neavttár govahallá mot su rolla hupmá, maid jurddašallá ja mot dan jurdagiid ja miellaguottut gaskkustuvvojit gehččiide. Neavttár ja bagadalli maid suokkardallet mot rolla lihkada, makkár rumašguottut leat ja makkár lihkastagat.
Muhtumin neavttár šaddá ovdanbuktit seammá čájálmasas máŋggaid rollaid, ja dalle sierra rollaid ovdanbuktin ja lihkastagat galget sierranit čielgasit gaskaneaset. Rollaid gaskii eai boađe erohusaid dušše lávdebiktasiiguin.
Teáhtera lávddis ovdanbuktin galgá leat stuoris, vai dat oidno gitta maŋimuš beaŋgaráiddu gehččiid rádjái. Jus rollaolmmoš ovdamearkka dihte imaštuvvá, dušše čálmmiid stuorideapmi ii leat nohkka muhto imaštupmi galgá oidnot olles gorudis. Jietnage galgá gullot olles teáhtersálii. Jus rollaolmmoš savkkástallá nubbái juoidá, de son ferte neaktit savkkástallama. Duohtavuođas son ferte oalle garra jienain savkálit vai jietna gullo guhkás.
FILMMAS UNNANAI OVDANBUKTIN OIDNO
Maiddái filbmaneavttár álggaha rollasis ráhkkaneami vuorrosániid oahpahallamiin.
Rollaolbmuid gaskasaš gaskavuođaid geahčči bastá meroštallat, mot olbmot gulahallet gaskaneaset ja makkár miellaláhki sis lea. Jus guokte rolla lávddis geahččaba nuppi nubbái dahje vázziiba nuppi guovdu, de geahččai sáhttá dulkot sudno leame beroštuvvan nubbi nuppis. Dustemin sáhttá dulkot jus jorgala oaivvi nuppeguvlui, eará guvlui geahččan dahje guhkeleabbui mannan.
TEÁHTERIS NEKTOJUVVO STUORRÁT
Ođđa čájálmasa várás neavttár oahpahallá vuorrosániid bajil. Seammás neavttár govahallá mot su rolla hupmá, maid jurddašallá ja mot dan jurdagiid ja miellaguottut gaskkustuvvojit gehččiide. Neavttár ja bagadalli maid suokkardallet mot rolla lihkada, makkár rumašguottut leat ja makkár lihkastagat.
Muhtumin neavttár šaddá ovdanbuktit seammá čájálmasas máŋggaid rollaid, ja dalle sierra rollaid ovdanbuktin ja lihkastagat galget sierranit čielgasit gaskaneaset. Rollaid gaskii eai boađe erohusaid dušše lávdebiktasiiguin.
Teáhtera lávddis ovdanbuktin galgá leat stuoris, vai dat oidno gitta maŋimuš beaŋgaráiddu gehččiid rádjái. Jus rollaolmmoš ovdamearkka dihte imaštuvvá, dušše čálmmiid stuorideapmi ii leat nohkka muhto imaštupmi galgá oidnot olles gorudis. Jietnage galgá gullot olles teáhtersálii. Jus rollaolmmoš savkkástallá nubbái juoidá, de son ferte neaktit savkkástallama. Duohtavuođas son ferte oalle garra jienain savkálit vai jietna gullo guhkás.
FILMMAS UNNANAI OVDANBUKTIN OIDNO
Maiddái filbmaneavttár álggaha rollasis ráhkkaneami vuorrosániid oahpahallamiin.
Teáhtera ja filmma vuogit
Teáhterčájálmas ja filbma sulastahttet máŋggaládje nubbi nuppi: dat muitalit, fállet eallámušaid ja boktet geahččis jurdagiid ja dovdduid. Sihke teáhteris ja filmmain muitalusat muitaluvvojit eanemustá neavttáriid hupmamiin ja doaimmain. Lávdehábmen, rollabiktasat, sminken, čuovggat ja jienat addet miellagovaid muitalusa birrasis ja atmosfearas.
Filmmain ja teáhteris leat maid erohusat. Geahčči geahččanguovllus čielgaseamos erohus lea geahččandilálašvuohta. FIlbma lea álohii seammalágán, geahčat dasto gos ja goas beare. Teáhterčájálmas ii leat goassige juste seammalágan, go čájálmas dahkkojuvvo álohii ođđasit ja sierra čájálmasháviin geahččit molsašuvvet. Reakšuvnnat fas váikkuhit iešguđet gearddis neavttára rollabargui.
BAGADALLI DUDDJO MÁNUSIS DUOJI
Teáhterčájálmasa ja filmma vuođđun lea mánus, man dahká mánusčálli. Mánus čohkiida vuorrosániin dahje parantesas dahje lávderávvagiin.
Filmma mánnosis sierralágan rávvagat leat eambbo go teáhterčájálmas mánnosis. Lávdedáhpáhusaid álggus máinnašuvvo govvejuvvogo olgun vai siste. Dábálaččat galgá guorahallat dárkilit govvenbáikkiid ja -čiegaid, go filbmenbeaivvit leat divrasat ja stuora bargojoavkkut.
Bagadalli jođiha teáhterčájálmasa ja filmma bargojoavkku. Son lea dábálaččat mearrideame rollaid juogadeamis ja neavttáriid válljemis. Son mearrida maiddái maid neavttárat barget lávddis dahje kamera ovddas. Dan lassin bagadalli gulahallá geažos áigge bivsttasteaddji, lávdehábmejeaddji, sminkejeaddi sihke čuovga- ja jietnaplánejeddjiin. Bagadalli sáhttá ovdamearkka dihte plánet makkár jienaiguin sáhtášii buktit vaikkoba stuoragávpoga dovddu lávdái.
(Särmä 9, s. 58 vuođul jorgalan MM)
Filmmain ja teáhteris leat maid erohusat. Geahčči geahččanguovllus čielgaseamos erohus lea geahččandilálašvuohta. FIlbma lea álohii seammalágán, geahčat dasto gos ja goas beare. Teáhterčájálmas ii leat goassige juste seammalágan, go čájálmas dahkkojuvvo álohii ođđasit ja sierra čájálmasháviin geahččit molsašuvvet. Reakšuvnnat fas váikkuhit iešguđet gearddis neavttára rollabargui.
BAGADALLI DUDDJO MÁNUSIS DUOJI
Teáhterčájálmasa ja filmma vuođđun lea mánus, man dahká mánusčálli. Mánus čohkiida vuorrosániin dahje parantesas dahje lávderávvagiin.
Filmma mánnosis sierralágan rávvagat leat eambbo go teáhterčájálmas mánnosis. Lávdedáhpáhusaid álggus máinnašuvvo govvejuvvogo olgun vai siste. Dábálaččat galgá guorahallat dárkilit govvenbáikkiid ja -čiegaid, go filbmenbeaivvit leat divrasat ja stuora bargojoavkkut.
Bagadalli jođiha teáhterčájálmasa ja filmma bargojoavkku. Son lea dábálaččat mearrideame rollaid juogadeamis ja neavttáriid válljemis. Son mearrida maiddái maid neavttárat barget lávddis dahje kamera ovddas. Dan lassin bagadalli gulahallá geažos áigge bivsttasteaddji, lávdehábmejeaddji, sminkejeaddi sihke čuovga- ja jietnaplánejeddjiin. Bagadalli sáhttá ovdamearkka dihte plánet makkár jienaiguin sáhtášii buktit vaikkoba stuoragávpoga dovddu lávdái.
(Särmä 9, s. 58 vuođul jorgalan MM)