Hupman
Hupman barggus ja astoáigge
1) Njálmmálaš gulahallan
Mii gulahallat njálmmálaččat go lea dárbu soahpat áššiin. Ovdamearkka dihte bargoohcci manná bargojearahallamis vai oažžu bargobáikki. Jus áigu viesu oastit de ferte ráđđadallat báŋkkus loana oažžumis. Dakkár dilálašvuođain oassebeliin leat čielga rollat: nubbi lea bargorollas ja nuppis fas ulbmilin oažžut iežas áššit dikšojuvvot.
Máŋggain ámmáhiin hupman- ja ovdanbuktinmáhttu lea okta deháleamos bargoreaidu eará ámmátdáiddu lassin. Viesu čiŋaheaddji gulaskuddá áššehasa sávaldagaid ja evttohallá sierralágan molssaevttuid. Poliisa čielggada dorrolaččaid riidduid hupmamiin ja háhka lassidieđuid jearademiin.
Stuora oassi ámmáhiin barggus leat čoahkkimat. Čoahkkimiidda lea buorre ráhkkanit ovdalgihtii vai máhttá ovdanbuktit buoridanevttohusaid ja ákkástallat iežas oaiviliid earáide nu máŋggabealalaččat go vejolaš.
Njálmmálaš gulahallan ovddida sosiála oktavuođaid
Gulahallan ii mearkkaš skuvllas ja bargobáikkis dušše áššiid dikšuma muhto dasa gullá maid beaivválaš ságaid lonohallan. Dearvvahemiin ja ságaid lonohallamiin bajásdoallá olmmošgaskavuođaid ja ustitoktavuođaid.
Hupman lea dehálaš maid priváhtta olmmošgaskavuođain, danne go dat nanosmahttá bárra- ja ustitvuohtagaskavuođaid. Hupmamiin sáhttá maid virkosmahttit nuppi dehe čielggadit nuppi olbmo čuolmmaid.
Čuolbmadilis dárbbaha mášu: jus fal divškkáda, sivahallá ja hupmá baháid sealgge duohken, olmmošgaskavuohta sáhttá nohkat dehe goit váttásnuvvat. Maiddái dat ahte heaitá hupmamis ollásit lea heajos vuohki muitalit dovdduin. Negatiivvalaš áššitnai galgá oahpahallat muitalit ráfalaččat vai nubbi ii loavkašuva.
Ustitvuohtagaskavuođaid sáhttá válljet. Bargobáikkis dehe skuvllas dan sadjái ferte gulahallat buohkaiguin maiddái dakkár dilálašvuođain ja olbmuiguin, geaidda ii liiko dehe ii leat ovttaoaivilis.
Máŋggain ámmáhiin hupman- ja ovdanbuktinmáhttu lea okta deháleamos bargoreaidu eará ámmátdáiddu lassin. Viesu čiŋaheaddji gulaskuddá áššehasa sávaldagaid ja evttohallá sierralágan molssaevttuid. Poliisa čielggada dorrolaččaid riidduid hupmamiin ja háhka lassidieđuid jearademiin.
Stuora oassi ámmáhiin barggus leat čoahkkimat. Čoahkkimiidda lea buorre ráhkkanit ovdalgihtii vai máhttá ovdanbuktit buoridanevttohusaid ja ákkástallat iežas oaiviliid earáide nu máŋggabealalaččat go vejolaš.
Njálmmálaš gulahallan ovddida sosiála oktavuođaid
Gulahallan ii mearkkaš skuvllas ja bargobáikkis dušše áššiid dikšuma muhto dasa gullá maid beaivválaš ságaid lonohallan. Dearvvahemiin ja ságaid lonohallamiin bajásdoallá olmmošgaskavuođaid ja ustitoktavuođaid.
Hupman lea dehálaš maid priváhtta olmmošgaskavuođain, danne go dat nanosmahttá bárra- ja ustitvuohtagaskavuođaid. Hupmamiin sáhttá maid virkosmahttit nuppi dehe čielggadit nuppi olbmo čuolmmaid.
Čuolbmadilis dárbbaha mášu: jus fal divškkáda, sivahallá ja hupmá baháid sealgge duohken, olmmošgaskavuohta sáhttá nohkat dehe goit váttásnuvvat. Maiddái dat ahte heaitá hupmamis ollásit lea heajos vuohki muitalit dovdduin. Negatiivvalaš áššitnai galgá oahpahallat muitalit ráfalaččat vai nubbi ii loavkašuva.
Ustitvuohtagaskavuođaid sáhttá válljet. Bargobáikkis dehe skuvllas dan sadjái ferte gulahallat buohkaiguin maiddái dakkár dilálašvuođain ja olbmuiguin, geaidda ii liiko dehe ii leat ovttaoaivilis.
2) Sáhka
Sáhka lea válmmaštallojuvvon njálmmálaš ovdanbuktin, mas hubmi čujuha ságas ovtta olbmui dehe dihto jovkui.
Ságat dollojuvvojit eandalit ávvudilálašvuođain. Giđđafeasttas ovccátluohkálaččat dollet ságaid skuvlaolbmáide ja oahpaheddjiide. Heajain gudnejahttit bára ja várra addojuvvojit rávvagat bárragaskavuhtii. Bargobáikkis giitálit barggus vuolgi ja muittašit ovttaskas áiggi ja sávvet lihku ovddosguvlui. Ságaid doallan lea nappo oassi olmmošvieruid kultuvrras.
Ságas lea eará ulbmil go ovdanbuktimis. Ovdanbuktin addá ovddemustá dieđu guldaleddjiide. Ávvusáhka namas mielde buorida atmosfeara, vaikko das livččii mielde maid diehtu. Váikkuheaddji sága ulbmil lea bealistis oažžut guldaleaddji jurddahit sága doalli ládje. Váikkuheaddji ságat dollojuvvojit ovdamearkka dihte politihkalaš dáhpáhusain.
Ságat dollojuvvojit eandalit ávvudilálašvuođain. Giđđafeasttas ovccátluohkálaččat dollet ságaid skuvlaolbmáide ja oahpaheddjiide. Heajain gudnejahttit bára ja várra addojuvvojit rávvagat bárragaskavuhtii. Bargobáikkis giitálit barggus vuolgi ja muittašit ovttaskas áiggi ja sávvet lihku ovddosguvlui. Ságaid doallan lea nappo oassi olmmošvieruid kultuvrras.
Ságas lea eará ulbmil go ovdanbuktimis. Ovdanbuktin addá ovddemustá dieđu guldaleddjiide. Ávvusáhka namas mielde buorida atmosfeara, vaikko das livččii mielde maid diehtu. Váikkuheaddji sága ulbmil lea bealistis oažžut guldaleaddji jurddahit sága doalli ládje. Váikkuheaddji ságat dollojuvvojit ovdamearkka dihte politihkalaš dáhpáhusain.